Kolm komponenti, mis teevad juhist - teadliku juhi

Kujuta ette olukorda: sinu juht asub meeskonnas uue projekti käivitama. Ta tunneb, et ta peab kõike teadma ja kõike ise otsustama.

• Ta ei küsi tiimilt ideid ega arvamusi, sest kardab, et see näitab teda nõrgana.

• Kriitilisi küsimusi tõlgendab ta isikliku rünnakuna.

• Tulemuste nimel surub ta oma mõtteid edasi peale, isegi kui inimesed ei tule kaasa või on segaduses.
  

Mis juhtub? Meeskond ei tunne, et neid usaldataks. Nad ei julge enam oma mõtteid jagada, loovus ja initsiatiiv kaovad. Juht ise tunneb aina suuremat koormat, sest ta „peab kõike teadma ja tegema”.

See on teadliku juhtimise VASTAND.

Mis on teadlik juhtimine?

Teadliku juhtimise võtab hästi kokku see mõttekäik: „Juhtimine ei tähenda, et sa pead kõike teadma. Vastupidi, sa tead, mida sa ei tea – ja lood meeskonna, kes teab.”

Teadlik juhtimine ei ole lihtsalt ametipositsioon või oskuste kogum. See on “teekond”, mida kujundavad kolm olulist elementi. Nendeks on: 1. Teadmised

Hea juht vajab teadmisi – juhtimisest, meeskonna arengufaasidest, muudatuste juhtimisest, psühholoogilisest turvalisusest, aga ka finantsidest ja seadustest. Seejuures on väga oluline ka teada, mida sa ei tea. 

Juhist endast ei piisa. Vaja on meeskonda, kus igaühe teadmised ja tugevused täiendaksid üksteist.

2. Emotsionaalne intelligentsus

Juht saavutab tulemusi ainult läbi inimeste. Selleks pean ma juhina esmalt tundma iseennast – oma tugevusi, mõju ja piire. See eneseteadlikkus on võimas ressurss, mis toetab arengut ja aitab mul paremini mõista ka teisi.

3. Kogemus ja refleksioon

Teadmiste ja oskuste puhul on oluline, et neid ka rakendataks ja läbi mõtestataks. Refleksioon aitab aru saada: mida tasub korrata, mida mitte ja mida teha järgmine kord teisiti.

Need teadliku juhtimise kolm elementi on pidevas muutumises – iga olukord ja iga inimene loob uue konteksti.

Teadliku juhtimise eeskujud

Kui peaksin nimetama ühe inimese, kes kehastab minu jaoks teadlikkust, tooksin näiteks Dalai Laama. Tema oskus olla hetkes – kord südamest naerda, siis nutta – näitab, kuidas teadlikkus ja inimlikkus käivad käsikäes. See on oskus mõtestada elu nii, et tähelepanu oleks kõige olulisemal.

Minu tee teadliku juhtimiseni

Teadliku juhtimise juurde jõudsin ma ise praktilise kogemuse kaudu. Tippjuhina sain aru, et minu teadmised on lünklikud. Mida kõrgemal positsioonil oled, seda vähem on sul spetsialistioskusi – ja seda enam sõltub edu teistest.

Selleks on vaja ennast tunda ja end ausalt peegeldada. Ja lõpuks ka mõista, et juhtimine ei tähenda ainult finantstulemuste saavutamist, vaid tulemuste loomist läbi inimeste.