Tiimliikmed vajavad väikest restarti? Minge metsa kümblema!

Oled meeskonnaga metsarajal ja fokusseerid oma tähelepanu mitmeks minutiks puulehele. Keegi ei räägi, kõik kuulavad - iseennast, loodust, vaikust. Avastad, et looduses ei ole vaikust, helid on kõikjal su ümber ja ka sinu sees. Metsakümblus. Üks osaleja ütleb hiljem: "Ma ei teadnudki, kui palju mõtteid mu peas on ja kui hüplik mu tähelepanu on." See pani mind taas mõtlema: kui sageli me juhtidena päriselt peatume, et ennast kuulata? Ja kas ilma selleta on üldse võimalik teisi toetada?

Fotol: Kadri Mägi-Lehtsi

Psühhosotsiaalsete riskitegurite kaardistamine ja maandamine on seadusest tulenev tööandja kohustus. Samas on töö tellija materjalist - iga töötaja stressitaluvus ning säilenõtkus sõltub tema enda huvist, võimekusest ja ka oskustest.

Metsakümblus on üks võimalus stressi vähendamiseks, tähelepanuvõime treenimiseks ja loovuse suurendamiseks. Shinrin Yoku (Forest Bathing, Metsakümblus) on 1980ndatest pärit tõenduspõhine teraapiavorm. Tänaseks on teaduslikult tõestatud, et looduses viibimine mitte ainult ei paranda meie füüsilist heaolu, vaid ka vaimset tasakaalu.

See Jaapanist pärit praktika ei tähenda jalutuskäiku metsas, vaid hõlmab aeglustamist, sügavamat ühendust looduse ja iseendaga. Kui seda teha piisava sagedusega (vähemalt 120 minutit nädalas), aitab looduse stimuleeriv mõju vähendada väsimust ning parandab tähelepanu- ja keskendumisvõimet. Kuna metsakümbluse meetodid on lihtsad, on võimalik juba esimesel sessioonil õppida iseennast juhendama.

Metsakümbluse toimimisprintsiibid:

1. Aistingute ühendamine. Sessiooni käigus julgustatakse inimesi olema kohal, hoidma tähelepanu ühel tajul korraga ning märkama omi mõtteid, tundeid, aistinguid. Oskus hoida tähelepanu infol, mis tuleb ühe meeleorgani kaudu, aitab treenida aju ning ühtaegu lõdvestuda ja olla “siin ja praegu”.

2. Aeglustumine looduskeskkonnas. Taimed eritavad mitmeid molekule (terpeenid, saponiinid, osoon, jmt.), mis kaitsevad taimi endid ja samas toetavad ka meie, inimeste, immunsusteemi. Neid molekule ei näe ega saa katsuda, kuid vahel on võimalik tunda nende lõhna või neid tajuda seletamatu värske õhuna. Selleks, et märgata, tuleb aeglustuda või nagu ütles Fred Jussi: “Molutada ja lihtsalt vaadata pilvi”.

3. Märkamiste jagamine. Võime küll vaadata ühte ja sama puulehte, kuid ometi näeme me seda erinevalt. Jagamine aitab meeskonnal üksteist paremini tundma õppida, muutuda hoolivamaks ja erisusi väärtustavamaks ning seeläbi luua vaimselt turvalisemat keskkonda.

Metsakümbluse sessiooni pikkuseks on tavapäraselt 1,5-2,5 tundi ning see sõltub paljuski grupi suurusest, aga ka ilmast ja sääskedest. Originaalis peaks sessioon olema 4 tundi, kuid praktikas ei suuda Eesti inimesed nii kaua aeglustada. Ning eesmärk pole ju kannatus ja kvantiteet, vaid kvaliteet: enesehoole võimaluste avardamine, teadlikult tähelepanu suunamise harjutamine ja oma mõtete ning tunnete paremini tundma õppimine. See ei ole lihtsalt puhkus looduses, vaid võimalus luua side looduse, iseenda ja teistega.

Igal aastaajal on oma võlu. Suvi lummab meid keskmisest soojemate ilmade ja tärganud loodusega ja siis on metsakümblus eriti mõnus, lihtne ja põnev viis töötajate vaimse heaolu ning meeskondlikkuse tugevdamiseks.

Kadri Mägi-Lehtsi

Kui soovid metsakümbluse sessioonile tulla, kirjuta mulle: kadri@teadlikjuhtimine.ee