Menopaus töökeskkonnas: vaikus, mis väsitab rohkem kui kuumahood

Eesti demograafiline struktuur näitab, et tööealiste naiste osakaal on suur ning naiste keskmine vanus tööjõus on kõrgem kui meeste oma. See tähendab, et naiste heaoluga seotud küsimused ei ole marginaalne teema, vaid paljude töötajate igapäevane reaalsus. Eriti puudutab see 40+ vanuserühma, kus menopausile eelnevad ja sellega kaasnevad muutused sageli algavad.

Üleminekuaeg ei ole erandlik olukord ega „isiklik probleem“, vaid loomulik eluetapp, mida kogeb suur osa töötavatest naistest just sel perioodil, kui nad on oma kogemuse, teadmiste ja vastutuse poolest tööelus väga olulises rollis.

Eestis on see teema seni jäänud pigem privaatsfääri – naise ja arsti vahele. Samal ajal on mitmes riigis menopausi mõju töökeskkonnas juba teadlikult käsitletud ning loodud ka konkreetsed juhised tööandjatele. Seega ei ole küsimus selles, kas midagi teha, vaid pigem selles, kuidas ja millal alustada.

Menopaus ei tähenda „best before“ – see on organisatsioonikultuuri küsimus

Üks suurimaid väljakutseid ei ole üleminekuperiood ise, vaid sellega seotud vaikivad uskumused. Paljud naised seostavad menopausi vananemisega ja tunnevad, et nende väärtus tööelus hakkab vähenema. Need hoiakud ei teki tühjalt kohalt – need kujunevad ühiskonnas, kus nooruslikkust kiputakse väärtustama rohkem kui kogemust ning kehalistest muutustest räägitakse harva.

Rahvusvahelised juhised rõhutavad üheselt: menopaus ei tähenda töövõime kadumist, vaid vajadust töötingimusi kohandada, sarnaselt raseduse, kroonilise haiguse või vaimse tervise toetamisega. Näiteks Ühendkuningriigis on loodud selged juhised tööandjatele, mis käsitlevad menopausi:

· töötervishoiu ja heaolu teemana,

· võrdse kohtlemise ja kaasamise küsimusena,

· juhtide vastutusalana, mitte töötaja eraasjana.

Eestis ei ole vaja kohe uusi regulatsioone kehtestada või eraldi poliitikaid luua. Sageli piisab teadlikkuse tõstmisest ja mõtteviisi muutusest, et:

· üleminekuperioodide ja tervisevajaduste märkamine ei ole häbiasi,

· töökeskkonna kohandamine ei ole enamasti kallis ega keeruline,

· tegemist ei ole ainult naiste teemaga, vaid kogu organisatsiooni heaolu küsimusega.

Praktilised sammud, millest saavad kasu kõik töötajad

Väikesed ja lihtsad kohandused loovad toetavama töökeskkonna kõigile:

· võimalus akent avada või temperatuuri reguleerida,

· pauside ja puhkevõimaluste olemasolu – nii nagu rasedal on õigus vajadusel puhata, peaks see olema normaalne ka muude tervisevajaduste korral,

· paindlikkus tööajas ja töövormis,

· selge sõnum juhilt, et tervisega seotud vajadused ei ole nõrkuse märk.

Juhi, eriti meesjuhi roll

Rahvusvahelised juhised rõhutavad üht väga selgelt: juht ei pea olema tervise ega menopausi ekspert, kuid ta peab olema turvalise ja toetava töökeskkonna looja.

Meesjuhid võivad seda teemat vältida kartusest öelda midagi valesti, kuid ka vaikus on sõnum. Juht saab teha palju juba sellega, kui lisab tavapärasele „Kuidas sul läheb?“ ühe lihtsa ja neutraalse küsimuse ”Kuidas sa end tunned?”. See annab töötajale võimaluse oma muredest rääkida ning jätab vabaduse otsustada, kui palju ta soovib jagada.

Noorematele (mees)kolleegidele ja juhtidele võib menopausi teema olla võõras või ebamugav. Siin on sageli naistel endil võimalus normaliseerida olukordi huumori ja avatusega – näiteks kuumahoo puhul lehvikut kasutades ja olukorda selgitades.

Mitmekesisus ja selle toetamine on organisatsiooni tugevus

Töötajasõbralik töökeskkond ei ole pelgalt väärtuslause, vaid praktiline eeldus, et töötajad saaksid keskenduda tööle ega peaks kulutama energiat oma vajaduste varjamisele.

Üleminekueas naistega arvestamine on osa küpsest, targast ja kestlikust organisatsioonikultuurist. See vanuserühm ja kogemustepagas on üks meie suurimaid ressursse – ning nendega arvestades võidab kogu organisatsioon.

Kadri Mägi-Lehtsi

Koolitaja, juhtide ja tiimide coach "Menopaus kui võimalus" programmi kohta saad lugeda siit.