Empaatia - "pehme" oskus või kõva trump?

Miks empaatia pole “pehme” oskus?

Juhtimises peetakse empaatiat ja teisi emotsionaalse intelligentsuse osi tihti “pehmeteks” ja justkui vähemtähtsateks oskusteks. See on ekslik. Tegelikult on empaatia ja eneseteadlikkus sama kriitilised kui “kõvad” oskused nagu strateegiline planeerimine või projektijuhtimine – ja sageli on neid raskem omandada. Miks? Erinevalt “kõvadest” oskustest tuleb emotsionaalse intelligentsuse arendamiseks tuleb teha otseselt tööd iseendaga, tundma õppida ja vajadusel lahti lasta sisseharjunud mustritest ning hoida tasakaalu enda ja teiste vajaduste vahel. 

Emotsionaalse intelligentsuse kolm sammast

Empaatia on üks kolmest emotsionaalse intelligentsuse põhivaldkonnast:

1. Eneseteadlikkus – enda tunnete ja mõtete mõistmine.

2. Empaatia – teiste mõistmine, tundmine  ja tajumine.

3. Sotsiaalsed suhted – oskus luua ja hoida sidemeid.

Kui eneseteadlikkus on tugev alus, millele empaatia toetub kui sild, et ühendada meid teistega. Empaatial on otsene mõju tulemustele — nii tiimijuhtimises, kliendisuhete või keeruliste läbirääkimiste puhul.

Empaatia kolm mõõdet: 

1. Mõistmine (kognitiivne empaatia) – Näed maailma läbi teise inimese silmade. Olgu see müügikohtumine, keeruline läbirääkimine või tiimikoosolek – mõistad teise vaatenurka, isegi kui sa ei tunne samu emotsioone.

2. Tundmine (emotsionaalne empaatia) – Tajud, mida teine inimene tunneb. Näiteks, kui kolleeg on ärritunud, saad aru tema emotsioonidest ja oskad reageerida nii, et see loob usaldust.

3. Tajumine ja reageerimine (empaatilist huvi) – Saad aru, mida teine sinult tegelikult vajab – kas kuulamist, nõu või lihtsalt ruumi. Samas hoiad piiri, et mitte kaotada iseennast ega põleda läbi.

Kas ja kuidas seda väärtust järjest kasvatada? 

Eneseteadlikkus kui kuldvõti

Emotsionaalne intelligentsus algab tööst iseendaga – huvist ja soovist mõista oma mõttemustreid, uskumusi ja tundeid. Seda saab arendada tagasiside küsimise, refleksioonipäeviku pidamise, coach’i kaasamise või teadveloleku praktikatega.

Oluline on mõista, et kõiki empaatia vorme ei ole alati hea ega lõputult vajalik. Mõnikord tuleb tunded “välja lülitada” – näiteks kriisiolukorras, kus kognitiivne empaatia ja selge pea aitavad tegutseda kõige tulemuslikumalt.

Empaatia liigkasutuse ohud

Empaatia nõuab energiat. Pidev emotsionaalne empaatia võib viia kaastunde väsimuseni – see väljendub ärevuse, tühjusetunde või isegi vihaga abivajajate suhtes. Suurim risk on ametites, kus eeldatakse pidevat emotsionaalset kohalolu (meditsiin, sotsiaalvaldkond, haridus).

Kolm nippi empaatia targaks kasutamiseks tööl

1. vali targalt

Nii nagu kõigi tõökaaslastega ei loome me sõprussuhteid, nii ei pea ka igat klienti või patsienti tajuma kõigi kolme empaatia komponendiga. Tööalase soorituse tegemiseks piisab enamasti kognitiivsetest või õpitud tehnilistest oskustest; vaja on vaid viisakust ja heatahtlikkust.

2. Tee pause

Nagu analüütiline töö vajab puhkepause, vajab seda ka empaatia. Pausid aitavad mõista ja juhtida oma tundeid ning säilitada töövõime. Need võivad olla vaiksed hetked üksi või mittetöised vestlused kolleegidega.

3. Küsi, ära eelda

Lihtsaim viis mõista teise inimese ootusi ja tundeid on küsida. Intuitsioon ei ole alati täpne – me tajume teisi läbi oma kogemuste ja uskumuste. Küsimine

aitab seda pilti täpsustada ja rikastada.

Kokkuvõte

Emotsionaalse intelligentsuse arendamine on võimalus suurendada nii enda kui teiste heaolu. See on värvikas ja rõõmupakkuv teekond, mis nõuab tasakaalu – teadmist, millal empaatiat süvendada ja millal seda teadlikult piirata.

Artikkel on ajendatud D. Golemani artiklist “What is Empathy?”, HBR, detsember 2013.